Psalms 105 Cross References - Estonian

¹⁴ ja tal on ülempreestrilt luba siin siduda kõiki, kes Sinu nime appi hüüavad!"

¹³ Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.

² Korintoses olevale Jumala kogudusele, pühitsetuile Kristuses Jeesuses, kutsutud pühadele, ühes nende kõikidega, kes appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime kõigis nende ja meie paigus.

¹⁴ Ja nad kõnelesid isekeskis kõigest, mis oli sündinud. ¹⁵ Ja nende kõneldes ja vaieldes lähenes ka Jeesus Ise neile ja käis nendega. ¹⁶ Aga nende silmad peeti, nii et nad Teda ei tunnud. ¹⁷ Ja Ta ütles neile: "Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?" Siis nad seisatasid kurvanäolistena. ¹⁸ Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles Temale: "Sinaks üksi elad kui võõras Jeruusalemas ega tea, mis neil päevil seal on sündinud?" ¹⁹ Ta küsis neilt: "Mis?" Aga nad ütlesid Temale: "See, mis sündis Jeesus Naatsaretlasega, Kes oli prohvet, vägev teolt ja sõnalt Jumala ja kõige rahva ees, ²⁰ kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on annud Ta surma mõista ja on Ta risti löönud. ²¹ Ent meie lootsime Tema olevat Selle, Kes Iisraeli rahva lunastab; aga peale selle kõige on täna kolmas päev, kui see sündis! ²² Ka mõned naised meie seast, kes puhteajal haual käisid, on meid ehmatanud: ²³ kui nad Tema ihu ei leidnud, tulid nad ja ütlesid endid näinud olevat ka Inglite nägemust, kes ütlevad Tema elavat! ²⁴ Ja mõningad neist, kes olid meiega, läksid hauale ja leidsid nõnda olevat, nagu naised olid ütelnud; kuid Teda Ennast nad ei näinud!" ²⁵ Tema ütles neile: "Oh te mõistmatumad ja südamest pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! ²⁶ Eks Kristus pidanud seda kannatama ja Oma auhiilgusesse minema?" ²⁷ Ja Ta hakkas peale Moosesest ja kõigist prohveteist ja seletas neile, mis Temast kõigis kirjades oli üteldud. ²⁸ Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi Ta Enese eemale minema. ²⁹ Ja nad käisid Temale peale ning ütlesid: "Jää meie juure, sest õhtu jõuab ja päev veereb!" Ja Tema läks sisse nende juure jääma. ³⁰ Ja sündis, kui Ta nendega lauas istus, et Ta võttis leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile. ³¹ Siis nende silmad läksid lahti ja nad tundsid Tema ära! Ja Tema kadus nende silmist. ³² Ja nad ütlesid üksteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees, kui Ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?" ³³ Ja nad tõusid samal tunnil ja läksid tagasi Jeruusalemma ja leidsid koos olevat need üksteistkümmend ja kaaslased, ³⁴ kes ütlesid: "Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonale ilmunud!" ³⁵ Ja nemad ise jutustasid, mis teel oli sündinud ja kuidas nad Tema olid leiva murdmisest ära tunnud. ³⁶ Aga kui nad seda rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: "Rahu olgu teile!" ³⁷ Nemad kohkusid ja lõid kartma ning arvasid vaimu nägevat. ³⁸ Ent Tema ütles neile: "Miks te olete nii väga ehmunud? Ja mispärast tõuseb niisuguseid mõtteid teie südamest? ³⁹ Vaadake Mu käsi ja jalgu, et Mina see olen! Katsuge Mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, nõnda nagu te näete Minul olevat!" ⁴⁰ Ja seda üteldes näitas Ta neile Oma käsi ja jalgu. ⁴¹ Aga kui nad rõõmu pärast veel ei uskunud ja imeks panid, ütles Ta neile: "Kas teil on siin midagi süüa?" ⁴² Ja nad panid Tema ette pala küpsetatud kala. ⁴³ Ja Tema võttis ja sõi nende ees. ⁴⁴ Siis Ta ütles neile: "Need on kõned, mis Ma teile rääkisin veel teie juures olles; sest kõik peab täide minema, mis on kirjutatud Minu kohta Moosese käsuõpetuses ja Prohveteis ja Lauludes!" ⁴⁵ Siis Ta avas nende mõistuse, nõnda et nad kirjadest aru said. ⁴⁶ Ja ta ütles neile: "Nõnda on kirjutatud ja nõnda pidi Kristus kannatama ja surnuist üles tõusma kolmandal päeval, ⁴⁷ ja Tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemast. ⁴⁸ Teie olete nende asjade tunnistajad! ⁴⁹ Ja vaata, Mina läkitan teie peale Oma Isa tõotuse! Ent teie jääge sellesse linna seni, kuni teid ehitakse väega kõrgest!" ⁵⁰ Siis Ta viis nad välja Betaania lähedale ja tõstis Oma käed üles ja õnnistas neid. ⁵¹ Ja sündis, et Ta neid õnnistades lahkus neist ja võeti üles taevasse. ⁵² Ja nemad kummardasid Teda ning läksid tagasi Jeruusalemma suure rõõmuga ⁵³ ja olid alati pühakojas, tänades Jumalat!

¹⁹ rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames,

³ Ja nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: "Suured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on Sinu teed, Sa rahvaste Kuningas! ⁴ Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellepärast et Su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!"

⁹ Ka Mina ütlen teile: Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. ¹⁰ Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.

²⁹ et ükski liha ei kiitleks Jumala ees.

³¹ et oleks nõnda, nagu on kirjutatud: "Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!"

¹⁴ Aga mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist, Kelle läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.

¹⁹ Ja Ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile ning ütles: "See on Minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke Minu mälestuseks!"

²⁴ ja tänas ja murdis ning ütles: "See on Minu IhU, mis teie eest antakse. Seda tehke Minu mälestuseks!" ²⁵ Samuti Ta võttis ka karika pärast söömaaega ning ütles: "See karikas on uus leping Minu Veres. Seda tehke nii sageli kui te iganes seda joote, Minu mälestuseks!" ²⁶ Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni Ta tuleb!

⁷ Ja ma kuulsin altarit ütlevat: tõesti, Issand Jumal, Sa Kõigeväeline, tõelised ja õiged on Sinu kohtuotsused!"

² Sest tõelised ja õiged on Tema kohtud, et Ta on kohut mõistnud suure hoora üle, kes rikkus ilmamaa oma hooraeluga, ja on Oma sulaste vere temale kätte maksnud!"

¹⁶ Mitte teie ei ole Mind valinud, vaid Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute Minu nimel.

⁴ kes on iisraellased, kellele kuuluvad lapseõigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tõotused, ⁵ kelle omad on esiisad ja kellest Kristus on pärit liha poolest, Tema, Kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen. ⁶ Aga ei või olla nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja; sest mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael; ⁷ ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on öeldud: "Iisakist loetakse sinu sugu!" ⁸ See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tõotuse lapsed arvatakse sooks. ⁹ Sest tõotuse sõna on see: "Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!" ¹⁰ Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale. ¹¹ Sest enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu - ¹² öeldi temale: "Vanem orjab nooremat!", ¹³ nagu ju on kirjutatud: "Jaakobit Ma armastasin, aga Eesavit Ma vihkasin!" ¹⁴ Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi! ¹⁵ Sest Ta ütleb Moosesele: "Ma olen armuline, kellele Ma olen armuline, ja halastan, kelle peale Ma halastan!" ¹⁶ Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab. ¹⁷ Sest Kiri ütleb vaaraole: "Just selleks Ma olen sind õhutanud, et sinus näidata Oma väge ja teha kuulsaks Oma nime kogu maailmas!" ¹⁸ Nõnda Ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab. ¹⁹ Sa ehk ütled nüüd mulle: "Miks Ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna Tema tahtele?" ²⁰ Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: "Miks sa mu nõnda tegid?" ²¹ Või ei ole potissepal meelevalda savi ühest ja samast segust teha ühe astja õilsaks, teise halvaks otstarbeks? ²² Eks Jumal, tahtes osutada Oma viha ja teha teatavaks Oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks, ²³ ja teinud seda selleks, et ilmutada Oma au rikkust armuastjate vastu, mis Ta ette oli valmistanud aulisteks, ²⁴ nõnda nagu Tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast? ²⁵ Nõnda nagu Ta ütleb ka Hoosea raamatus: "Ma tahan hüüda Omaks rahvaks neid, kes ei olnud Mu rahvas, ja Oma armsaks seda, kes ei olnud Mulle armas; ²⁶ ja sünnib, et seal paigas, kus neile öeldi: teie ei ole Minu rahvas! hüütakse neid elava Jumala lasteks!" ²⁷ Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: "Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsekui mereliiv, pääseb sellest ainult jääk; ²⁸ sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand Oma sõna maa peal!" ²⁹ Ja nõnda nagu Jesaja on ette öelnud: "Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!"

⁹ Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite Tema aulisi tegusid", Kes teid on kutsunud pimedusest Oma imelise valguse juurde,

⁷ Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et Ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind.

⁴ Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellepärast et Su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!"

⁷² et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma püha lepingut, ⁷³ seda vannet, mille Ta vandus meie isale Aabrahamile, ⁷⁴ et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult

⁷ Ja Issand ilmutas Ennast Aabramile ning ütles: „Sinu soole Ma annan selle maa!" Siis ta ehitas sinna altari Issandale, kes oli Ennast temale ilmutanud.

² Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel ja sind üpris väga paljuks!"

¹⁶ ning ütles temale: „Ma vannun Iseenese juures, ütleb Issand: sellepärast, et sa seda tegid ega keelanud Mulle oma ainust poega, ¹⁷ Ma õnnistan sind tõesti ja teen su soo väga paljuks nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres, ja su sugu vallutab oma vaenlaste väravad! ¹⁸ Ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad, sellepärast et sa võtsid kuulda Mu häält!"

³ Ela võõrana siin maal, ja Ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole Ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille Ma olen vandunud su isale Aabrahamile.

¹³ Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole!

¹¹ Ja Jumal ütles temale: „Mina olen kõigeväeline Jumal! Ole viljakas ja paljune! Sinust saab rahvas, jah, rahvaste hulk, ja sinu niudeist väljuvad kuningad!

⁸ Ja Ta andis temale ümberlõikamislepingu; ja nii sündis Aabrahamile Iisak ja ta lõikas tema ümber kaheksandal päeval. Ja Iisakile sündis Jaakob, ja Jaakobile need kaksteist peavanemat.

¹⁷ Aga ma ütlen seda: lepingut, mille Jumal on enne kinnitanud, ei tee nelisada kolmkümmend aastat hiljemini tekkinud käsk mitte tühjaks, nii et see hävitaks tõotuse.

¹⁷ Nii on Jumal selleks, et tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kindlust, vannet tarvitanud vahendiks,

⁷ Ma teen lepingu Enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et Ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind. ⁸ Ja Ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja Mina olen neile Jumalaks!"

¹³ Ja vaata, Issand seisis tema ees ning ütles: „Mina olen Issand, su isa Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal. Maa, mille peal sa magad, Ma annan sinule ja su soole! ¹⁴ Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad! ¹⁵ Ja vaata, Mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale, sest Ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis Ma sulle olen öelnud!"

²⁰ Aga rahu Jumal, Kes surnuist on üles toonud igavese lepingu Vere läbi lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse,

¹⁵ sest kogu maa, mida sa näed, Ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!

¹⁸ Selsamal päeval Issand tegi Aabramiga lepingu ja ütles: „Sinu soole Ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni,

³ Ela võõrana siin maal, ja Ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole Ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille Ma olen vandunud su isale Aabrahamile. ⁴ Ja Ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,

⁸ Ja Ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja Mina olen neile Jumalaks!"

⁴ „Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest."

³⁰ Aga Jaakob ütles Siimeonile ja Leevile: „Te saadate mind õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! Mul on vähe mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume, niihästi mina kui mu pere!"

⁵ ega andnud siin temale pärandiks mitte jalatäitki, aga tõotas selle anda omandiks temale ja tema järglasile pärast teda ajal, mil ta oli alles lasteta.

⁹ Usu läbi asus ta võõrana elama tõotusemaale otsekui võõrale maale ja elas telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse kaaspärijad;

¹² Sellepärast sündis ka ühest ja pealegi elatanud mehest nii palju nagu taevas tähti ja nagu mere ääres liiva, mida ei saa ära lugeda.

¹⁴ Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus. ¹⁵ Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta, ¹⁶ kes tegi Aabramile tema pärast head: ta sai pudulojuseid, veiseid ja eesleid, sulaseid ja ümmardajaid, emaeesleid ja kaameleid. ¹⁷ Aga Issand nuhtles vaaraot ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.

¹ Ja Aabraham siirdus sealt Lõunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris võõrana. ² Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: „Ta on minu õde." Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara. ³ Aga Jumal tuli Abimeleki juurde öösel unes ja ütles temale: „Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!" ⁴ Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: „Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast? ⁵ Eks ta öelnud mulle: ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: ta on mu vend! Ma tegin seda vaga südame ja süütute kätega!" ⁶ Siis ütles Jumal temale unes: „Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka Minu vastu pattu tegemast: sellepärast Ma ei lasknud sind temasse puutuda. ⁷ Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palub sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et peate surema sina ja kõik, kes sul on!"

¹⁴ Ja temal oli pudulojuste karju ja veiste karju ja palju peret, nõnda et vilistid teda kadestasid. ¹⁵ Ja vilistid matsid kinni ja täitsid mullaga kõik kaevud, mis tema isa sulased olid kaevanud tema isa Aabrahami päevil. ¹⁶ Ja Abimelek ütles Iisakile: „Mine ära meie juurest, sest sa oled saanud meist palju vägevamaks!" ¹⁷ Siis Iisak läks sealt ära ja lõi oma telgid üles Gerari orgu ning elas seal. ¹⁸ Ja Iisak kaevas uuesti need veekaevud, mis tema isa Aabrahami päevil olid kaevatud ja mis vilistid pärast Aabrahami surma olid kinni matnud; ja ta pani neile needsamad nimed, mis tema isa neile oli pannud. ¹⁹ Aga kui Iisaki sulased kaevasid orus ja leidsid seal voolava veega kaevu, ²⁰ siis Gerari karjased riidlesid Iisaki karjastega, öeldes: „Vesi on meie oma!" Ta pani siis kaevule nimeks Eesek, sellepärast et nad temaga olid tülitsenud. ²¹ Siis nad kaevasid teise kaevu, ja selle pärast riidlesid nad ka; ja sellele ta pani nimeks Sitna. ²² Sealt ta siirdus edasi ja kaevas veel ühe kaevu, aga selle pärast nad ei riielnud; ja sellele ta pani nimeks Rehobot ning ütles: „Nüüd on Issand andnud meile avarust, et võiksime siin maal olla viljakad!" ²³ Ja sealt ta läks üles Beer-Sebasse. ²⁴ Ja Issand ilmutas Ennast temale selsamal ööl ning ütles: „Mina olen su isa Aabrahami Jumal! Ära karda, sest Ma olen sinuga ja õnnistan sind! Ma teen su soo paljuks Oma sulase Aabrahami pärast!" ²⁵ Siis ta ehitas sinna altari, hüüdis appi Issanda nime ja lõi sinna oma telgi üles; ja Iisaki sulased kaevasid sinna kaevu. ²⁶ Ja Abimelek tuli Gerarist tema juurde ühes oma sõbra Ahusati ja väepealiku Piikoliga. ²⁷ Aga Iisak ütles neile: „Miks tulete minu juurde? Te ju vihkate mind ja olete mind eneste juurest ära saatnud!" ²⁸ Ja nemad vastasid: „Me näeme selgesti, et Issand on sinuga! Seepärast me ütleme: olgu meie vahel vanne, meie ja sinu vahel, ja me teeme sinuga lepingu, ²⁹ et sa meile kurja ei tee, nõnda nagu me sinusse ei ole puutunud, vaid oleme sulle ainult head teinud ja sind rahuga ära saatnud. Sina oled ju nüüd Issanda õnnistatu!" ³⁰ Siis ta tegi neile võõruspeo ning nad sõid ja jõid. ³¹ Ja nad tõusid hommikul vara ning andsid üksteisele vande. Siis Iisak saatis nad ära ja nad läksid ta juurest rahuga. ³² Ja selsamal päeval tulid Iisaki sulased ning teatasid temale kaevust, mille nad olid kaevanud, ja ütlesid temale: „Me leidsime vett!" ³³ Siis ta nimetas selle Sibaks; seepärast on linna nimeks tänapäevani Beer-Seba.

²⁴ Kuid Jumal tuli süürlase Laabani juurde öösel unes ja ütles temale: „Hoia, et sa Jaakobile ei ütle head ega halba!" ²⁵ Kui Laaban Jaakobile järele jõudis, oli Jaakob mäestikus telgi üles löönud, ja Laabangi suguvendadega lõi telgi üles Gileadi mäestikku. ²⁶ Ja Laaban ütles Jaakobile: „Mis sa oled teinud? Sa kasutasid mu teadmatust ja viisid ära mu tütred, nagu oleksid nad olnud mõõga abil vangistatud! ²⁷ Miks sa põgenesid salaja ja vargsil viisil ega teatanud mulle, et oleksin saanud sind rõõmsasti ära saata laulude, trummi ja kandlega? ²⁸ Sa ei lasknud mind suudelda oma poegi ja tütreid! Sa oled nüüd talitanud mõistmatult. ²⁹ Mul oleks meelevald teha teile kurja! Aga teie isa Jumal rääkis minuga eile öösel, öeldes: hoia, et sa Jaakobile ei ütle head ega halba!

⁵ Ja nad läksid teele; aga hirm Jumala ees lasus ümberkaudseil linnadel ja need ei ajanud taga Jaakobi poegi.

⁷ Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palub sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et peate surema sina ja kõik, kes sul on!"

¹¹ Ja Abimelek andis käsu kogu rahvale, öeldes: „Kes puudutab seda meest ja tema naist, peab surema!"

³⁹ Siis vastas tema isa Iisak ning ütles temale: „Vaata, su eluase on eemal rammusast maast ja ilma taeva kasteta ülalt! ⁴⁰ Sa elad oma mõõga varal ja pead oma venda orjama! Ometi sünnib, kui end raputad, et rebid tema ikke oma kaelast!"

¹⁹ Aga ta isa keeldus ja ütles: „Ma tean, mu poeg, ma tean, ka tema peab saama rahvaks ja temagi peab olema suur! Ometi peab ta noorem vend saama temast suuremaks ja selle sugu olema rahvarohke!" ²⁰ Ja ta õnnistas neid sel päeval, öeldes: „Sinu nimel õnnistatagu Iisraelis, öeldagu: Jumal tehku sind Efraimi ja Manasse sarnaseks!" Nõnda seadis ta Efraimi Manassest ettepoole.

⁸ Juuda, sind ülistavad su vennad! Sinu käsi on su vaenlaste turjal, sind kummardavad su isa pojad! ⁹ Juuda on lõukoera kutsikas - saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud! Ta on heitnud maha, ta lebab nagu kunagi lõukoer või lõvi - kes julgeks teda äratada? ¹⁰ Ei lahku valitsuskepp Juudast ega korraldamissau tema jalgade vahelt, kuni tuleb tema valitseja, keda rahvad võtavad kuulda! ¹¹ Ta seob oma eesli viinapuu külge, hea viinapuu külge oma eeslivarsa; ta peseb oma kuube viinaga ja oma vammust viinamarjade verega! ¹² Ta silmad on viinast hämused ja hambad piimast valged! ¹³ Sebulon elab mererannas, laevade rannikul, ja tema selg on pööratud Siidoni poole! ¹⁴ Issaskar on kondine eesel, kes lebab sadulakorvide vahel! ¹⁵ Kui ta nägi head hingamispaika ja meeldivat maad, ta langetas oma turja koormat kandma ja sai tööorjaks! ¹⁶ Daan mõistab kohut oma rahvale, üks Iisraeli suguharu on temagi! ¹⁷ Daan on madu teel, rästik raja peal, kes salvab hobuse kandu, nõnda et ratsanik kukub selili! ¹⁸ Ma ootan päästet sinult, Issand! ¹⁹ Gaad - röövjõugud ründavad teda, aga ta ise ründab neid, olles neil kannul! ²⁰ Aaserilt tuleb rammus roog ja temal on anda kuninglikke maiuspalu! ²¹ Naftali on nobe emahirv, kes kannab haralisi sarvi! ²² Joosep on noor viljapuu, noor viljapuu allika ääres, mille oksad ulatuvad üle müüri! ²³ Ammukütid vaenavad teda, peavad ta peale ajujahti, ²⁴ aga tema amb jääb painduvaks ja ta käsivarred on nõtked Jaakobi Vägeva abiga, Karjase, Iisraeli Kalju nime abiga, ²⁵ su isa Jumala abiga, kes sind aidaku, Kõigeväelise abiga, Kes sind õnnistagu õnnistustega ülalt taevast, õnnistustega all asuvast põhjaveest, õnnistustega emarindadest ja üskadest! ²⁶ Su isa õnnistused ületavad igaveste mägede õnnistused, ürgsete küngaste ihaldusväärsed annid! Need tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele! ²⁷ Benjamin on kiskjalik hunt! Hommikul ta sööb saaki ja õhtul jaotab röövitut!" ²⁸ Need kõik olid Iisraeli suguharud, neid oli kaksteist, ja see oli, mis nende isa neile rääkis, kui ta neid õnnistas: ta õnnistas igaüht temale kohase õnnistusega. ²⁹ Ja ta käskis neid ning ütles neile: „Mind koristatakse mu rahva juurde. Matke mind mu isade juurde koopasse, mis on hetiit Efroni väljal, ³⁰ sellesse koopasse, mis on Makpela väljal Mamre kohal Kaananimaal, mille Aabraham ostis koos väljaga hetiit Efronilt pärandhauaks. ³¹ Sinna on maetud Aabraham ja tema naine Saara, sinna on maetud Iisak ja tema naine Rebeka, ja sinna ma olen matnud Lea. ³² Väli ja seal olev koobas on hetiitidelt ostetud!" ³³ Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.

²⁷ Ja teie - see võidmine, mille te olete saanud Temalt, jääb ju teisse ja teil ei ole vajadust, et keegi teid õpetaks; vaid nagu Tema võidmine teid kõiges õpetab, nõnda on see tõsi ega ole vale; ja nõnda nagu see teid on õpetanud, nõnda püsige Temas.

²⁵ Ja Joosep ütles vaaraole: „Vaarao unenäod tähendavad mõlemad üht ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida Ta kavatseb teha. ²⁶ Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unenägudel on sama tähendus. ²⁷ Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tõusid nende järel, on seitse aastat, ja seitse tühja, hommikutuulest kõrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat. ²⁸ See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on Ta vaaraole näidanud. ²⁹ Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal. ³⁰ Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, siis ununeb Egiptusemaal kõik küllus ja nälg toob maale hävituse. ³¹ Ei ole enam küllust tundagi siin maal nälja tõttu, mis tuleb selle järel, sest see on väga kange. ³² Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida.

⁵⁴ siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, aga kogu Egiptusemaal oli leiba.

⁵ Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest Kaananimaal oli nälg. ⁶ Joosep oli maal valitsejaks; tema müüs vilja kogu maa rahvale. Ja Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha.

¹³ Aga kogu maal ei olnud leiba, sest näljahäda oli väga kange, ja Egiptusemaa ja Kaananimaa olid näljast nõrkemas.

¹⁹ Kas peame su silma ees surema, niihästi me ise kui meie põllud? Osta meid ja meie põllud leiva eest, et me oma põldudega saaksime vaaraole orjadeks. Anna meile seemet, et jääksime elama ega sureks ja et põllud ei jääks tühjaks!"

⁸ Aga sõjapealik kostis ja ütles: "Issand, mina pole väärt, et Sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb. ⁹ siis ta tuleb, ja oma orjale: Tee seda! siis ta teeb."

¹¹ Aga nälg tuli kogu Egiptusesse ja Kaananisse ja suur viletsus; ja meie esiisad ei leidnud toidust.

⁸ Ja ma vaatasin, ja näe, tuhkur hobune, ja kes tema seljas istus, selle nimi oli Surm, ja Surmavald käis ühes temaga; ja neile anti meelevald neljanda osa ilmamaa üle, tappa mõõga ja nälja ja surmaga ja maapealsete kiskjate elajate abil.

²⁷ Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!" Ja ta vennad kuulasid teda. ²⁸ Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid ja võtsid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.

³⁶ Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.

¹ Ja Joosep viidi alla Egiptusesse; ja egiptlane Pootifar, vaarao hoovkondlane, ihukaitsepealik, ostis tema ismaeliitidelt, kes olid ta sinna toonud.

⁴ Siis ütles Joosep, oma vendadele: „Astuge ligemale!" Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: „Mina olen Joosep teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse. ⁵ Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.

⁷ Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele. ⁸ Nüüd aga ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja kogu ta kojale isandaks ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.

²⁰ Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus!

⁹ Ja peavanemad kadestasid Joosepit ning müüsid ta ära Egiptusesse; aga Jumal oli temaga

²⁰ Ja Joosepi isand võttis tema ja pani vangihoonesse, sinna paika, kus kuninga vange kinni peeti. Siis oli ta seal vangihoones.

¹⁵ sest mind on vargsil viisil varastatud heebrealaste maalt ja ma pole siingi teinud midagi, et mind vangiurkasse pandaks!"

²⁴ Niisuguse kange käsu saanud, heitis ta nad kõige kindlamasse vangihoonesse ja pani nende jalad pakku.

²⁰ Ja kolmandal päeval, vaarao sünnipäeval, kui ta tegi kõigile oma sulastele joomapeo, sündiski, et ta tõstis üles joogikallajate ülema pea, samuti pagarite ülema pea oma sulaste seast, ²¹ ja pani joogikallajate ülema tema joogikallajaametisse vaaraole karikat kätte ulatama,

¹¹ Ja me nägime ühel ööl unenägusid, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus. ¹² Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse. ¹³ Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi!" ¹⁴ Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde. ¹⁵ Ja vaarao ütles Joosepile: „Ma nägin unenäo, aga keegi ei seleta seda. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle." ¹⁶ Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: „Mina mitte! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!"

²⁵ Ja Joosep ütles vaaraole: „Vaarao unenäod tähendavad mõlemad üht ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida Ta kavatseb teha.

¹⁰ ja päästis tema kõigist ta viletsustest ja andis temale armu ja tarkust, kui ta oli Egiptuse kuninga, vaarao ees; ja see tõstis ta kogu Egiptuse ja oma koja ülemaks.

¹⁴ Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.

⁴⁰ Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas kuulaku sinu sõna. Ainult aujärje poolest ma tahan olla suurem sinust!" ⁴¹ Ja vaarao ütles Joosepile: „Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!" ⁴² Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela. ⁴³ Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: „Põlvili!" Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle. ⁴⁴ Ja vaarao ütles Joosepile: „Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal!"

⁵⁵ Ja kui kogu Egiptusemaa tundis nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlasile: „Minge Joosepi juurde. Mis tema teile ütleb, seda tehke!"

⁸ Nüüd aga ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja kogu ta kojale isandaks ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.

²⁶ Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: „Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!" Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.

³³ Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.

³⁸ Ja vaarao ütles oma sulastele: „Kas leiame niisuguse mehe, kelles on Jumala Vaim?"

⁴⁴ Ja vaarao ütles Joosepile: „Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal!"

⁶ Ja Haami pojad olid Kuus, Mitsraim, Puut ja Kaanan.

⁹ Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita! ¹⁰ Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja pojad ja su poegade pojad, ja su pudulojused ja su veised ja kõik, mis sul on. ¹¹ Ma tahan seal hoolitseda sinu eest, sest veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega kõik, kes sul on.

² Ja Jumal rääkis Iisraeliga öösel nägemuses; ta ütles: „Jaakob, Jaakob!" Ja see vastas: „Siin ma olen!" ³ Siis ta ütles: „Mina olen Jumal, sinu isa Jumal, ära karda minna Egiptusesse, sest ma teen sind seal suureks rahvaks! ⁴ Mina lähen ühes sinuga Egiptusesse ja ma toon sind sealt tagasi, ja Joosep suleb oma käega su silmad!" ⁵ Ja Jaakob asus Beer-Sebast minekule; Iisraeli pojad panid oma isa Jaakobi ja oma väetid lapsed ja naised vankritesse, mis vaarao oli läkitanud teda tooma. ⁶ Ja nad võtsid oma karjad ja varanduse, mis nad Kaananimaal olid soetanud, ja tulid Egiptusesse, Jaakob ja kõik ta sugu ühes temaga. ⁷ Oma pojad ja poegade pojad, tütred ja poegade tütred ja kogu oma soo viis ta ühes enesega Egiptusesse.

⁶ Egiptusemaa on su ees lahti, pane oma isa ja vennad elama parimasse maakonda. Elagu nad Gooseni maakonnas, ja kui sa tunned nende hulgast tublisid mehi, siis pane need mu karja ülevaatajaiks." ⁷ Siis Joosep tõi sisse oma isa Jaakobi ja pani seisma vaarao ette; ja Jaakob õnnistas vaaraot. ⁸ Ja vaarao küsis Jaakobilt: „Kui palju sul eluaastaid on?" ⁹ Ja Jaakob vastas vaaraole: „Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal!"

²⁸ Ja Jaakob elas Egiptusemaal seitseteist aastat, ja Jaakobi päevi, tema eluaastaid, oli sada nelikümmend seitse aastat.

¹¹ Aga nälg tuli kogu Egiptusesse ja Kaananisse ja suur viletsus; ja meie esiisad ei leidnud toidust. ¹² Aga kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, läkitas ta meie esiisad sinna esimest korda; ¹³ ja teisel korral andis Joosep ennast tunda oma vendadele ja vaarao sai teada Joosepi päritolu. ¹⁴ Siis Joosep läkitas järele ja laskis kutsuda oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge. ¹⁵ Ja Jaakob läks alla Egiptusesse ja suri, tema ja meie esiisad,

¹⁷ Selle rahva, Iisraeli, Jumal valis ära meie esiisad ja ülendas rahva, kui nad võõrastena olid Egiptuses, ja tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud käsivarrega,

¹⁶ Ja Ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav!

³ Siis ta ütles: „Mina olen Jumal, sinu isa Jumal, ära karda minna Egiptusesse, sest ma teen sind seal suureks rahvaks!

¹⁷ Kui nüüd lähenes tõotuse aeg, mille Jumal Aabrahamile oli vandega tõotanud, kasvas rahvas ja sigis paljuks Egiptuses,

¹³ Ja Issand ütles Aabramile: „Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.

¹⁹ See tarvitas kavalust meie soo kallal ja tegi paha meie esivanemaile neid sundides ära heitma oma lapsukesed, et need ei jääks ellu.

¹⁷ Sest Kiri ütleb vaaraole: "Just selleks Ma olen sind õhutanud, et sinus näidata Oma väge ja teha kuulsaks Oma nime kogu maailmas!" ¹⁸ Nõnda Ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab. ¹⁹ Sa ehk ütled nüüd mulle: "Miks Ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna Tema tahtele?"

³⁴ Mina olen küllalt näinud Oma rahva vaeva Egiptuses ja olen kuulnud nende ohkamist ning olen tulnud alla neid vabastama. Siis tule nüüd, Ma läkitan sind Egiptusesse!" ³⁵ Selle Moosese, kelle nemad ära salgasid, öeldes: "Kes on sind seadnud ülemaks ja kohtumõistjaks?", selle läkitas Jumal ülemaks ja lunastajaks selle ingli kaudu, kes temale ilmus kibuvitsapõõsas.

⁴⁴ Ja oli juba umbes kuues tund, siis tekkis pimedus üle kogu maa üheksandast tunnist saadik, ⁴⁵ sest päike pimenes. Ja templi eesriie kärises keskelt lõhki!

⁴ Sest kui Jumal ei säästnud ingleidki, kes pattu tegid, vaid tõukas nad põrgupimeduse soppidesse säilitatavaiks kohtu jaoks,

¹⁷ Need on ilma veeta lätted, marutuulest aetavad udupilved, kellele on varutud pilkane pimedus.

³ Ja teine Ingel valas oma kausi välja merre, ja see sai otsekui surnu vereks, ja suri iga elav hing, kõik, kes meres olid.

¹³ Ja ma nägin lohe suust ja metsalise suust ja valeprohveti suust väljuvat kolm rüvedat vaimu otsekui konnad. ¹⁴ Need on nimelt kuradite tunnustähti tegevad vaimud, kes lähevad välja kõige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sõtta Kõigeväelise Jumala suureks päevaks. -

⁷ Ja esimene puhus pasunat. Siis tuli rahet ja tuld verega segamini ja paisati maa peale. Ja kolmas osa maad põles ära ja kolmas osa puid põles ära ja kõik haljas rohi põles ära.

¹⁹ Ja Jumala tempel taevas avanes ja Tema seaduselaegast nähti Tema templis. Siis sündis välke ja hääli ja mürinat ja maavärisemine ja suur rahesadu!

²¹ Ja suuri raheteri, talendiraskusi, tuli taevast maha inimeste peale. Ja inimesed pilkasid Jumalat rahe nuhtluse pärast; sest selle nuhtlus oli väga vali.

⁴ Ja neile öeldi, et nad ei tohi kurja teha ei maa rohule ega millelegi, mis haljas on, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel.

³ Ja suitsust väljusid rohutirtsud maa peale ja neile anti meelevald, nagu skorpionidel on meelevald maa peal. ⁴ Ja neile öeldi, et nad ei tohi kurja teha ei maa rohule ega millelegi, mis haljas on, ega ühelegi puule, vaid ainult inimestele, kellel ei ole Jumala pitserit otsaesisel. ⁵ Ja neile anti käsk, et nad neid ei tapaks, vaid et nad neid piinaksid viis kuud; ja nende piinamine on otsekui skorpioni piinamine, kui ta inimest nõelab. ⁶ Ja neil päevil inimesed otsivad surma ega leia seda mitte, ja püüavad surra, aga surm põgeneb nende eest! ⁷ Ja rohutirtsud olid välimuselt sõjaks valmistatud hobuste sarnased ja neil olid peas pärjad otsekui kullast ja nende nägu oli nagu inimeste nägu; ⁸ ja neil olid juuksed nagu naiste juuksed ja nende hambad olid otsekui lõukoerte hambad. ⁹ Ja neil olid soomusrüüd, otsekui raudrüüd, ja nende tiibade kahin oli otsekui vankrite mürin, kui palju hobuseid jookseb sõtta. ¹⁰ Ja neil olid sabad ja astlad nagu skorpionidel, ja nende sabades oli võim inimestele kahju teha viis kuud.

³ Ruuben, sina oled mu esmasündinu, mu rammu ja sigitusjõu esikpoeg, väljapaistev väärikuselt ja väljapaistev võimult!

²⁸ Usu läbi ta pidas Paasapüha ja vere piserdust, et esmasündinute surmaja ei puudutaks neid.

¹⁴ Aga ka rahvast, keda nad orjavad, Ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.

¹ Sest ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid kõik pilve all ja läksid kõik merest läbi, ² ja ristiti kõik Moosesesse pilves ja meres,

³¹ Meie esiisad sõid kõrves mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast!" ³² Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti Ma ütlen teile! Mooses ei annud teile leiba taevast, aga Minu Isa annab teile tõelise leiva taevast! ³³ Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!"

⁴⁸ Mina olen Eluleib. ⁴⁹ Teie esiisad sõid kõrves mannat ja surid. ⁵⁰ See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks. ⁵¹ Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille Mina annan, on Minu Liha, mille annan maailma elu eest!" ⁵² Siis riidlesid juudid isekeskis, üteldes: "Kuidas see võib meile anda Oma Liha süüa?" ⁵³ Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja Liha ega joo Tema Verd, siis ei ole elu teis enestes! ⁵⁴ Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, sel on igavene elu; ja Mina äratan tema üles viimsel päeval. ⁵⁵ Sest Mu Liha on tõeline roog ja Mu Veri on tõeline jook. ⁵⁶ Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, jääb Minusse ja Mina temasse. ⁵⁷ Nagu elav Isa Mind on läkitanud ja Mina elan Isa läbi, nõnda ka see, kes Mind sööb, elab Minu läbi. ⁵⁸ See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida sõid teie vanemad ja surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti!"

⁴ ja jõid kõik sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis neid järgis. Ent see kalju oli Kristus.

¹⁴ Ja Issand ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: „Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole, ¹⁵ sest kogu maa, mida sa näed, Ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks! ¹⁶ Ja Ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav! ¹⁷ Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest Ma annan selle sinule!"

¹³ Ja Issand ütles Aabramile: „Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat. ¹⁴ Aga ka rahvast, keda nad orjavad, Ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.

⁵⁴ Ta on vastu võtnud Oma sulase Iisraeli, meele tuletades Oma halastust, ⁵⁵ nõnda nagu Ta on rääkinud meie isadele, Aabrahamile ja tema soole kuni igavikuni!"

⁷² et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma püha lepingut, ⁷³ seda vannet, mille Ta vandus meie isale Aabrahamile,

³⁶ See viis nad välja ja tegi imetegusid ja tunnustähti Egiptuses ja Punases meres ja kõrbes nelikümmend aastat.

⁸ Sest teie olete armust õndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and; ⁹ mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. ¹⁰ Sest meie oleme Tema teos, Kristuses Jeesuses loodud headele tegudele, mis Jumal on enne valmistanud, et me käiksime nendes.

¹⁴ Kes Iseenese andis meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada Enesele pärisrahvaks, Kes agar on tegema häid tegusid.

³ Ja nad ütlesid teist korda: "Halleluuja!" Ja tema suits tõuseb üles ajastute ajastuteni. ⁴ Ja need kakskümmend neli olendit heitsid maha ja kummardasid Jumalat, kes aujärjel istub ja ütlesid: "Aamen, halleluuja!"