Mark 7

Estonian^{(i) 1} Ja variserid ja mõned kirjatundjaist, kes olid tulnud Jeruusalemast, kogunesid Tema juure, ² ja nähes mõningaid Ta jüngritest ebapühade, see on pesemata kätega leiba võtvat - ³ sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust; ⁴ ka turult tulles ei söö nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on võtnud pidada, nagu karikate ja kiviriistade ja vasknõude pesemised - ⁵ küsisid Temalt variserid ja kirjatundjad: "Miks Sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?" ⁶ Aga Ta ütles neile: "Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: See rahvas austab Mind huultega, kuid nende süda on Minust kaugel; ⁷ ilmaaegu nad teenivad Mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised. ⁸ Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!" ⁹ Ja Ta ütles neile: "Ilus küll! Te heidate Jumala käsu kõrvale, et pidada oma pärimust! ¹⁰ Sest Mooses ütles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema! ¹¹ Teie aga ütlete: Kui inimene ütleb oma isale või emale: Korbaan - see tähendab ohvriand - on see, mis sa iganes minu käest võiksid saada!, ¹² siis te ei lase teda enam ühtki head teha oma isale ega emale ¹³ ja teete nõnda Jumala sõna tühjaks oma pärimusega, mille te oiete pärinud, ja teete palju muud seesugust." ¹⁴ Ja Ta kutsus jälle kõik rahva Enese juure ja ütles neile: "Kuulge Mind kõik ja mõistke! ¹⁵ Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest. ¹⁶ Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!" ¹⁷ Ja kui Ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid Ta jüngrid Temalt selle tähendamissõna mõtet. ¹⁸ Ja ta ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatumad? Eks te saa aru, et kõik, mis väljastpoolt läheb inimese sisse, ei või teda rüvetada? ¹⁹ Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu, ja väljub eri paika." Nii Ta kuulutas kõik toidused puhtaks. ²⁰ Ja Ta ütles: "Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest. ²¹ Sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad mõtted, hoorus, vargused, tapmised, ²² abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, kõrkus, rumalus. ²³ Kõik need pahad asjad lähtuvad seestpoolt ja rüvetavad inimest." ²⁴ Ja Ta tõusis ning läks sealt ära Tüürose ja Siidoni alale. Ja Ta läks ühte majasse ega tahtnud, et keegi seda teada saaks. Kuid Ta ei võinud jääda varjule. ²⁵ Sest üks naine, kelle tütrekesel oli rüve vaim, oli Temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha. ²⁶ See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest. ²⁷ Siis ütles Jeesus temale: "Lase esmalt laste kõhud täis saada; sest ei ole mitte hea võtta laste leib ja heita koerukeste ette!" ²⁸ Ent naine kostis ja ütles Temale: "Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!" ²⁹ Siis Ta ütles naisele: "Selle sõna pärast mine; kuri vaim on sinu tütrest lahkunud!" ³⁰ Ja naine läks koju ja leidis tütre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat. ³¹ Ja kui Ta jälle välja läks Tüürose aladelt, tuli Ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale. ³² Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma käe tema peale. ³³ Siis Ta võttis tema rahva seast kõrvale ja pistis Oma sõrmed tema kõrvu ja sülitas ning puudutas ta keelt, ³⁴ vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: "Effataa!", see on: Mine lahti! ³⁵ Ja tema kõrvad läksid lahti ja ta keeleköidik pääsis kohe valla, ja ta rääkis selgesti. ³⁶ Ja Ta keelas neid seda ühelegi rääkimast. Aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda. ³⁷ Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: "Kõik on Ta hästi teinud; kurdid teeb ta kuulma ja keeletumad rääkima!"